,,Ma ei tea, kas selles maakohas hõljuvad lummavad haldjad või on see mu oma südame elav, taevalik kujutlusvõime, mis mulle kõik ümberringi nii paradiislikuks pühitseb." Niimoodi kirjutab Goethe ja kirjutaksin minagi. Minu jaoks on loodus midagi erilist, midagi, mis ikka ja jälle täidab hinge ja teeb südame kuidagi eriskummaliselt hellaks. Nädalapäevad tagasi sattusin ma sirvima raamatut nimega ,,1001 looduse imet". Angeli juga, Belize´i vallirahu, hiiglaste tee ja monument valley on vaid mõned üksikud fenomenaalsed vaatamisväärsused, mis oma seletamatu ja salapärase iluga iga külastaja ahhetama panevad. Ainuüksi nendest kohtadest piltide vaatamine rabas mind sedavõrd, et tabasin end mõttelt: ,,Appikene, kuidas see tekkida on saanud!?". Üsnagi kindlana julgen ma väita, et inimesi, kes on ennast samalt mõttelt tabanud on olnud enne mind ja tuleb pärast mind. Kuidas on inimesed sellele püstitatud küsimusele vastanud
Viimastel aastakümnetel, Austraalia on muutnud iseennast rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks edasiarenenud turu majanduses. Austraalia oli üks maailma kiiremini arenenev majandus OECD andmel 1990. aastatel, 1980. aastatel majandusreformid olid suuresti selles saavutuses tähtsal kohal. Pika-ajalised mured sisaldavad kliima muutusi ehk osooni kihi hõrenemine ja sagedased kuivendused, ning rannikualade säilitamine ja hooldamine, eriti Great Barrier Reef ehk Suur Vallirahu 3. KLIIMA Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja poolkõrbetele on iseloomulik kuivade, ajutise vooluveega jõesängide - kriikide võrk
annaabi.ee 
