Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED
Viimaste mõjul on moreeni värvus siin heledam.Moreenist koosnevaks kuhjeliseks
pinnavormiks on liivsavise või saviliivase pinnakattega moreentasandik. Moreentasandike pind on enamasti lainjas,
kusjuures suhtelised kõrgused nende piires ulatuvad harva üle 10 meetriMoreentasandike lainjalt pinnalt kerkib kohati
madalaid (alla 10 m) lamedanõlvalisi moreenkünkaid. Neid esineb nii üksikult kui ka küngastikena. Kui künkaid on koos
palju, kõneldakse künklikust moreenmaastikust.Vallilaadseteks või seljakulisteks moreenist koosnevateks
jääkuhjevormideks on otsamoreenid. Need on kuhjunud liustiku serval kunagise jääserva lähedastes vööndites.Nende
kõrgus on Eestis enamasti alla 15 m, pikkus aga kohati kümneid kilomeetreid (Lääne-Saaremaa kõrgustik).
27) Mandriliustikud ja nende esinemisalad. Liustike tegevuse vööndilisus ja vektoriaalsus. Mandrijää
servamoodustised.Mandriliustikud on suurimad, terveid kontinente (praegu Antarktika) katvad lameda kupli kujulise