RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD IV TEADUSRAAMATUKOGUD Jules Mazarin. Gabriel Naude. Nõuandeid raamatukogu korraldamiseks 1627 Aresnali raamatukogu. Markii Paulmy. Hertsog La Vallier. Londoni Kuningliku Seltsi raamatukogu. TEADUSRAAMATUKOGUD Hertsog Augusti raamatukogu Wolfenbüttelis. Gottfried Wilhelm Leibniz. Gotthold Ephraim Lessing. Dresdeni kuurvürsti raamatukogu. Johann Michael Franke. Teaduste Akadeemia raamatukogu Peterburis. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus
10. Kelle kohta veel võiks öelda femme fatale? 11. Kelle kohta veel võiks öelda ehtne Borgia? DIANE DE POITIERS [dian dö puatjee] AJASTU ILU ETALON1 Tundmatu autor. Diane de Poitiers Sabina Poppeana2. Kunstimuuseum, Genf Diane de Poitiers'l ei ole mingit seost Lääne-Prantsusmaal paikneva Poitiers' linnaga. Musikaalse nime päris ta oma vanematelt. Diane sündis 3. septembril 1499 hoopis Kagu-Prantsusmaa väikelinnas nimega Saint-Vallier-sur-Rhône. Tema vanemad olid tavalised provintsiaadlikud. Diane'i isa Jean de Poitiers oli vikont 3. Vanemad andsid oma ainsale lapsele nii hea kasvatuse ja hariduse, kui oskasid. Kui Diane sai 15-aastaseks, hakati talle abikaasat otsima. Nagu aadliperedes ikka, läksid käiku tutvused. Peigmeheks valiti lesestunud Louis de Brézé, kes oli pruudist küll 36 aastat vanem, kuid kelle soontes voolas kuninglikku verd. (Mees oli kuningas Charles VII ühe sohilapse poeg
mälestuste tõttu, mida ta äratab, ja Dominique Boccadori sünge raekoja tõttu, mis on asendanud Sammasmaja. Peab ütlema, et võlla-sammas ja häbipost ehk kohus ja redel, nagu neid tookord 56 nimetati, mis olid kõrvuti alatiseks tarvituseks keset sillutist püstitatud, mõjusid palju kaasa, et silmad kõrvale pöörati sellelt saatuslikult paigalt, kus nii palju elusaid ja terveid inimesi surmaga olid heidelnud ja kus aastat viiskümmend hiljem tekkis nõndanimetatud püha Vallier' * palavik, kabuhirmu-tõbi tapalava ees, haigustest kõige koledam, sest seda ei tekita jumal, vaid inimene. On lohutav mõelda (olgu möödaminnes öeldud), et surmanuhtlus, see feodaalse ühiskonna vana võim, on meie seadustest ja linnadest peaaegu välja tõrjutud, surmanuhtlus, mis kolmesaja aasta eest veel oma raud-ratastega, kivist võllasammastega, kõigi oma alatiseks tänavaile püstitatud piinariistadega valitses Grève'i platsil, Turuplatsil, Dofääni platsil,
annaabi.ee 
