V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
lossitrepil, abtkonna piirkonnas või kiriku portaali all, kuni nad halliks läksid, ja varjupaik
muutus neile samasuguseks vanglaks. Oli ka juhtumeid, kus kohtupalat varjupaigaõiguse
tühistas ja süüaluse jälle uuesti timuka kätte toimetas, kuid seda juhtus siiski harva.
Kohtunikud kartsid piiskoppe, ja kui need kaks seisust kokku põrkasid, siis pidi ikka
kohtunikukuub sutaani ees taganema. Siiski vahel, nagu Pariisi timuka Petit-Jeani tapjate
protsessis või Jean Valleret' tapja Emery Rousseau omas, tegutses kohus üle kiriku pea ja
viis oma otsused täide. Kuid häda sellele, kes ilma kohtupalati loata -julges relvadega
varjupaigaõigust rikkuda! Selline rikkumine maksis Prantsusmaa marssali Robert de
Clermonfi ja Champagne'i marssali Jean de Chalons'i elu, ja ornet' sündis see ainult ühe
2
0
8
armetu mõrtsuka Perrin Marci, vahetuskaupmehe selli pärast. Mõlemad marssalid olid Saint-
Mery kiriku uksed sisse murdnud. Selles seisneski nende määratu süü.
annaabi.ee 
