Balti riikide poliitiline ajalugu
usku minna.
- 1849. Võttis Liivimaa ebatüüpiliselt kaugelenägelik maamarssal parun Hamilkar von
Fölkersahm ette agraarformi, mille mõte oli kehtestada teoorjuse asemele raharend
ning eraldada osa mõisamaast, mida talupojad saaksid osta või rentida. Samad
reformid viidi läbi ka aastaid hiljem Eestimaal ja Kuramaal. Ihunuhtlus kaotati alles
1865.aastal. Teoorjus 1868.aastal. Talupojad said 1866.aastal õiguse valida enda
esindajaid vallavolikogudesse, mis piiras mõisnike võimalusi otseselt juhtida
kohalikku elu.
- Tsaariaeg oli Baltimaade uusaja pikim rahuperiood, mis andis võimaluse
demograafiliseks taastumiseks ja elanikkonna kiireks kasvuks. Siiski ei jätnud sõjad
piirkonda täielikult puutumata. 1790.aastal maabusid Rootsi väed, toimus Venemaa ja
Rootsi jõudude vahel merelahing. Napoléoni sissetung. Krimmi sõda (1853-1856).
1797. Nekrutikohustus, mis sundis talupoegi saatma mehi tsaariväkke
annaabi.ee 
