"vallatutes" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

ema aga väriseb kartusest, et ta võib tulele ligi pääseda. Suvel ukerdab ta õues ja aias, rebib rohtu sillutisekivide vahelt, vaatab lihtsameelselt ja kartmatult suurtele koertele ja suurtele hobustele otsa, mängib konnakarpide ja lilledega ning paneb aedniku torisema, kui see 1 8 9 lillepeenardel liiva ja aiateedel mulda leiab. Tema ümber naeratab, särab ja mängleb kõik nagu ta ise. Isegi tuuleõhk- ja päikesekiired hullavad võidu ta vallatutes lokkides. Kõike seda näeb ema sussikest vaadeldes ja ta süda sulab nagu vaha tule käes. Kui aga laps on kadunud, muutuvad kõik need tuhanded rõõmsad, veetlevad ja õrnad kujutlused, mis tillukese 322 sussi ümber keerlevad, hirmsate kannatuste allikaks. Ilus tikitud sussike muutub piinariistaks, mis ema südant vahetpidamata närib. Küll väriseb veel endine südamekeel, mis asub väga sügavas ja on väga hell, kuid sellel ei mängi enam hell ingel, vaid kuri deemon.