Kohaliku omavalitsuse õigus
Al 1421. Valgas ja
Volmaris maapäevad. Küla oli keskajal maksuringkong, mille raames nõuti andameid ja
kohustusi.
EE III kuningriigi koosseisus (1561-1645)
Poola aeg Lõuna-Eestis: toimus Liivi halduse korrastamine. Maa jagati presidentkondadeks.
Väiksemad haldusüksused olid ökonoomiad ja staarostkonnad. Staarostid allusid otse
keskvõimule. 1598. ordinatsiooniga muudet presidentkond vojevoodkonnaks. Liivimaal ja
Lõuna-Eestis vallataolised ühikud – vardjaskond. Vardjas või kubjas oli vahemikeks riigi ja
talupoegade vahel. Kohaliku aadli esindusorganiks maapäev.
Rootsi võim P-E: Eestimaa hertsog- e vürstkond, eesotsas asehalduri e kuberneriga. Provints
jagunes 7 linnuselääniks, mis omakorda jagunes mõisaläänideks. Maa jagunes Harju, Viru, Järva
ja Lääne maakonnaks e kreisiks. Foogtid kogusid makse ja mõistsid kohut. Siseküs-te otsust
rüütelkonna käes.
Taani võim Saaremaal: riigimaid haldas asehaldur
annaabi.ee 
