Eesti Kultuurilugu
1821-25 ning Pärnu pastor J.H.Rosenplänter, ajakirja ,,Beiträge" väljaandja 1813-32
aastail. Ajakirja ümber koondus tähelepandav estofiilide rühm, kuhu kuulusid Masing,
Frey, Knüpffer, Luce, Peterson, Holter ja Tartu ülikooli eesti keele lektor Boubrig.
Mõisavald 18. saj loodud talupoegade kogukonnad mõisate järgi, kus mõis teostas
haldus- ja politseiülesandeid. Võis koguneda koosolekuks vaid mõisniku loal.
Mõisavaldade asjaajaja nimetati vallatalitajaks, kes allus mõisapolitseile. Liivimaal täitsid
sama ülesannet kaks vöörmündrit. Halduse ja hoolekande ülesannete järk-järguline
üleandmine talupojakogukonna kätte 19 sajandil pani aluse vallale, kui haldusüksusele.
Literaat 18. saj toimus ulatuslik sisseränd Saksamaalt, peamiselt Tüüringi ja Saksimaa
alalt. Baltikumi tulid mitteaadlikest noormehi koduõpetajateks, hiljem pastorikohtade
täitjateks, kaupmehi ja käsitöölisi, ka kunstnikke