"vallatalitajad" - 1 õppematerjal

Euroopa ja Eesti õigusajalugu

Sellest võisid osa võtta ka muud isikud, kuid need ei arutanud seisuslikke küsimusi. Istungid iga 3-e aasta järgi, erines Eestimaa omast maksukorralduselt. Saare- ja Muhumaa maapäev sarnanes eelnevatega. Ta nimetas ametisse maamarssali ­ rüütelkonna huvide kaitsjad ja esindajad, nendest olenes ka kohtunike määramine. Valla omavalitsused: talupoegade omavalitsusasjus anti mõisnike poolt talupoegade õiguste ja kohustuste loetelu. Algul (1802) olid vallavanem, vallatalitajad ja vallavolikogud sõltuvuses mõisnikest. Hiljem läks kohtupidamine talupoegade kätte, omavalitsused üldise kubermangu järelvalve alla. Seejärel loodi talurahva asjade komissarid ning peale 1866 aasta seadusi loodi erilised vallakohtud. Kirikukorraldus: Eesti kõrgemaks võimuks konsistoorium ­ piiskop (aadlikud, vaimulikud), abiks superintendant, kes tegutses piiskopi asemel Liivi-, Saare- ja Muhumaal.