Vene aeg
6.Talurahvaseadused.(Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused,
1802-1804 aasta seadused, 1816-1819 seadused, 1849-1856 seadused.)
1739. aastal võeti vastu Roseni deklaratsioon, mille järgi siinne talupoeg oli pärisori,
keda mõisnik võis pärandada, müüa või vahetada, nagu mõisa vara. Talupoeg
kukkus õigusteta pärisorja seisundisse.
1765. aastal kinnitas Browne oma positiivsed määrused, mis talurahva olukorda
mõnevõrra kergendasid. Talurahvas sai õiguse vallasvarare. Mõisakohustused
täitnud talupoeg võis ülejäägi turustada. Kindlad piirid seati ka mõisakoormistele.
Seati piirangud ka karistamisele.
1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu talurahvaregulatsioon mille olulisemaks
sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Samalaadne seadus
võeti 1804. a. vastu Liivimaal. Lisaks sellele nähti Liivimaal ette ka teokoormiste
normeerimine.
Uued Eestimaa ja Liivimaa talurahva seadused võttis Aleksander I vastu 1816 ja
1819 aastal