D) täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. E) valla eesotsas oli vallavanem. F) vallal oli oma eelarve; maksud ja koormised jagati valla peale laiali; määratleti kulutused jne. G) vallaseaduse tähtsus: talupojad hakkasid osalema poliitiliste otsustuste tegemisel ( mis sest, et ainult kohalikul tasandil ), samas oli see kooliks paljudele tulevastele poliitikutele. (Lugege vallaseadusest ka õpik Eesti ajalugu II; lk. 8-9). 5 - Autonoomse rahvuskubermangu loomine 1917.a. märtsis: A) Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaar Nikolai II ning võimule sai Ajutine Valitsus. B) Eesti rahvuslikud jõud otsustasid seda ära kasutada autonoomia saavutamiseks Venemaa koosseisus (täieliku iseseisvuse saavutamise plaan polnud veel laialt levinud).
J. Kõre on leidnud, et Eesti tänapäeva hoolekande lähtekohti tuleb otsida: · Balti eraseadusest (1865), milles sisalduv perekonnaliikmete ülalpidamiskohustus on kehtinud poolteist sajandit; · 1816., 1819. aasta jj talurahvaseadustest ning 1866. aasta valla- kogukonnaseadusest, milles piiritleti maakogukonna ülesanded hoolekande valdkonnas; · 1870. aasta linnaseadusest, mis reguleeris hoolekannet vallaseadusest vähem, kuid pani aluse mitteseisuslikule valitsemiskorraldusele (Roosileht, lk 263). J. Kõre paigutab riiklikult korraldatud hoolekande alguse Eestis 1925. aastasse, kui 17. juunil võeti vastu Eesti Vabariigi hoole-kandeseadus. Kahtlemata on õige nimetada Eesti riigiks 1918. aastal loodud Eesti Vabariiki. Käsitledes mõistet Eesti laiemalt, võib kirikliku, kogukondliku, vabatahtliku ning isegi riikliku hoolekande korraldamisest rääkida sajandeid varem (Roosileht, lk 263).
annaabi.ee 
