Juhan Liiv
tõttu. Töötab ajalehtede "Sakala" ja "Olevik" toimetuses, tegeleb proosa ja luule
kirjutamisega. Loomingut aga ei avaldatud ja tekivad majanduslikud probleemid.
Pinge toob kaasa vaimse tervise lagunemise põeb skisofreeniat. Mõnda aega Tartu
Psühhiaatriakliinikus, parimad luuletused on valminud just haigusperioodil. Ühel
märatsushool põletab poole oma loomingust.
Liivi majanduslik olukord halveneb. Ta kaotab elukoha ning hakkab vallasandina
perest perre käima. Tal püsib mure Eesti pärast annetas Estonia ehitamiseks kasuka,
sest muud tal anda polnud. Saatuslikuks saab see, et ta hoogude ajal arvab, et ta on
kuningas. Hakkab rongiga Poola sõitma, mees visatakse rongist välja, kuna tal ei ole
piletit. Läheb jala kodu poole, mis on pikk tee, haigestub kopsupõletikku ja sureb.
Viimased sõnad "Mul on külm, mul on kohutavalt külm."
Maetud Alatskivile, ausammas.
annaabi.ee 
