Eesti uusaeg (1710-1900)
Karistamine on lubatud, aga ainult
politseiasutustes ja kohtutes. Mõis enam talupoega karistada ei tohi, selle asemel
seatakse sisse rahatrahv. Kolmandaks oluliseks muudatuseks on see, et kaotatakse ka
teoorjus. Esimesena keelatakse see Liivimaal, 14. mail 1865. aastal. Üle tuleb minna
teoorjuselt raharendile. Eestimaal võetakse vastav seadus vastu 25. märtsil 1868.
aastal. Üks oluline muudatus tuleb veel: 1868. aastal võetakse vastu ka
vallakogukonna seadus. 1866. aasta vallarefomiga: vald kui selline vabastatakse
mõisa mõju alt. Seatakse ümber ka valla organid: tähtsaimaks saab valla täiskogu,
mille moodustavad kõik selle piirkonna täisealised meeskodanikud. Samas nende
hulgas tuleb ka diferentseerimine vastavalt sellele, millise positsiooniga üks või teine
mees oli: taluperemehed, talukohtade rentnikud ja edasi mõisa sulased, talusulased ja
kõige viimasena popsid. Tähtsamaks kollektiivseks organiks on kogukonna koosolek,
annaabi.ee 
