Onomastika, nimekorraldus
Nimekirjutusest rohkem pälvisid 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse
ajakirjanduses tähelepanu nimevaliku ja nimede keelsuse küsimused. Eesti
kohtade kolmekeelsed (eesti, saksa, vene) nimed tekitasid palju segadust ja
ühe lahendusena nähti ettepanekut võtta ametlikult ka vene keeles tarvitusele
eesti- (ja läti-)keelsed kohanimed (vt nt "Kodumaa kohanimed", Olevik
3.11.1886), jättes saksa nimed kõrvale. Mõnevõrra sellesuunalist arengut
ilmneski venekeelsetes vallanimedes, kus varem tavalise saksa nime asemel
kasutati eesti tüve (nt Meeri vald vn , vrd sks Gemeinde
Meyershof; Suuremõisa vald vn , vrd sks Gemeinde
Großenhof; Veriora vald vn , vrd sks Gemeinde
Paulenhof). Sellele vastukaaluks aga hoogustus kohanimede venestamine:
1891 anti mitmele vallale vene nimi (Kauksi > Aleksandrovskaja, Palvere >
Nikolajevskaja, Uuemõisa > Vladimirskaja), 1893 nimetati Tartu Jurjeviks,
annaabi.ee 
