Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
huvigrupid. Eks eelnõu algatamise motiividest anna aimu fakt, et eelnõu seletuskirja
peatükk, mis kirjeldab eelnõu vajalikkust, koosneb pea eranditult Euroopa Liidu
nõuete kirjeldamisest ja viidetest rahvusvahelistele aktidele. Alles kaheleheküljelise
peatüki viimase lõigu eelviimases lauses on nenditud, et "seadust on vajalik Eesti
ühiskonna kaasaegsemaks ja inimkesksemaks muutmisel".
Muidugi ei saa eitada eelnõu suurimat positiivset mõju ta on vallandnud Eestis
tavatult laiapõhjalise diskursuse võrdõiguslikkuse teemadel. Eesti puhul tuleks
kasutada küll sõna 'laiapõhjalise' jutumärkides, kuid Eesti mõistes on teema suutnud
siiski natukenegi välja murda.
Seaduse näeb ette uue kontrollorgani soolise võrdõiguslikkuse komisjoni loomist.
Ma ei tahaks laskuda selle komisjoni tööprintsiipide üksikasjadesse, arutlen mõne
huvipakkuvama aspekti üle.
Seaduse seletuskirjas (mis tegelikult mitmeski mõttes avab seaduse tähenduse ning