omadusi, seostatakse firma edu või ebaeduga. Eestis raske läbi viia, sest pole piisavalt firmasid, kus on palju alluvaid kolleege ja ülemusi. II koolkond (u 1950ndad) käitumispõhine teooria (biheivoristlik). Juhtide isikuomadustest ei piisa, juhid käituvad erinevates situatsioonides erinevalt. Ohio ülikoolis 40ndatel-50ndatel läbi viidud uuringud algatav või hooliv stiil. - Tennenbaum ja Schmidt (1973): eestvedamise kontiinium: atokraatlik (,,tee seda või vallandame su") vs demokraatlik (annab käsu, müüd, annab nõu, lööb kaasa). Probleem ühes mõõtmes: nt innovatsioon ei kajastu. - Blake & Mouton'i (1964) juhtimisvõrgustik: Juhi ülesanded sõltuvad rühma ülesannetest. Instrumentaalsed (eesmärkide saavutamise funktsioon) ja ekspressiivsed (grupi seisukohtade ja olukorra väljendamine) funktsioonid. Laissez-faire juht on tagasi tõmbunud. Ideaal juht pöörab tähelepanu inimestele ja eesmärkidele.
Aga Jumala jaoks ei ole patt siiski ette teadmata tekkinud. Kristluses on patt üheks osaks kurjusest, seega võime järeldada, et kui patt ei ole Jumalale ette teadmata tekkinud, siis järelikult pole seda ka kurjus. See pidi järelikult tekkima Jumala poolt lubatuna. Kõigele vaatamata, on raske adekvaatselt otsustada, kes kurjuse ikkagi lõi ja miks see peab olemas olema. Kui uskuda seda, et Jumal on andnud meile valida, millist teed käia ja kui inimestena valime kurjuse ning vallandame sellega maailmasse kurjust, siis jääb üle veel küsimus, miks Jumal ei katkesta seda või ei säästa sellest neid, kes arvatavalt selle käes kannatama ei peaks. Mõlemal juhul jääb see küsimus nii selle variandi puhul, kui inimene on kurjuse loonud ja selle puhul, kui selle on loonud Jumal. Kokkuvõttes võib öelda,et ilmselt me ei suudagi kurjuse tekkimise ja selle mõttekuse probleemi lõplikult lahendada.Võimalik, et meie viimaseks mõtteks jääb see, et Jumal
annaabi.ee 
