Eesti traditsiooniline rahvakultuur
19.sajandi alguse
talurahvaseadustega moodustati mõisavalitsusest sõltuvad vallakogukonnad, kelle peamiseks organiks olid
talupoegade omavahelisi asju lahendavad vallakohtud, need pidasid istungeid mõisates. Alles pärast 1866.a
vallaseaduse kehtestamis pidid mõisniku eestkoste alt vabastatud vallad hakkama ise ebdale vallamaja (kohtumaja)
ehitama. Tavaliselt valiti vallamaja jaoks mõne käidavama tee ääres sobiv vaba maatükk, mis käi üldkasutatavaks
vallamaaks. Vallamaja suurus olenes valla suurusest ja jõukusest. Vanemad vallamajad olid palkehitised. Hoones
asusid vallakohtu tööruumid ja arestikamber. Uuemates ja suuremates vallamajades olid tavaliselt ühes otsas
vallakohtu tööruumid: kohtutuba, ooteruum, kantselei, vahel ka eraldi otsusetuba, 1-2 arestikambrit, vallakasaka
(käskjala) tuba (pliidiga või eraldi köögiga) ja suur esik. Maja teises otsas asus tavaliselt prii korter vallakirjutajale,
annaabi.ee 
