"vallalehtede" - 1 õppematerjal

Eesti ajakirjanduse ajalugu

Sabade ilmusid ka eraldiseisvad maakonnalehed (kitsamale piirkonnale). 1918- 56 ajalehte, 40 kohalikud. Ilmneb eesti ajakirjanduse tõsine tunnus – eestlane on alati eelistanud oma enda ümbruskonna lehte, oma piirkonna häälekandjat. 1923- pidev tõus. 1931 ajalehti 90. 1932-1933 (kuigi majanduslikult raske aeg ja sisepoliitiline kriis ning Natsi-Saksamaa suur tõus), oli siis ikkagi kõige rohkem lehti s.t. 117 ja 121 (tõenäoliselt ohtralt palju valla- ja külalehti). Küla- ja vallalehtede väljanägemine (päis jne) võis olla märgatavalt erinev, kuid sisu oli tihti äravahetamiseni sarnane, sama, üle võetud. 1934 ajalehti hakati sulgema. Vabariigi lõpuaastail -48, -49 igas maakonnakeskuses üks leht, enamasti 1x nädalas. 1938. a Trükiseadus (II trükiseadus, I ’23) ja Informatsiooni Keskus Uut seadust oli vaja, sest 1923 seadus lähtus väga demokraatlikust põhiseadusest, mis keelas igasuguse tsensuuri ja seisis sõnavabaduse jne eest