Eesti ajakirjanduse ajalugu
Sabade
ilmusid ka eraldiseisvad maakonnalehed (kitsamale piirkonnale).
1918- 56 ajalehte, 40 kohalikud. Ilmneb eesti ajakirjanduse tõsine tunnus – eestlane on alati eelistanud
oma enda ümbruskonna lehte, oma piirkonna häälekandjat.
1923- pidev tõus. 1931 ajalehti 90.
1932-1933 (kuigi majanduslikult raske aeg ja sisepoliitiline kriis ning Natsi-Saksamaa suur tõus), oli
siis ikkagi kõige rohkem lehti s.t. 117 ja 121 (tõenäoliselt ohtralt palju valla- ja külalehti).
Küla- ja vallalehtede väljanägemine (päis jne) võis olla märgatavalt erinev, kuid sisu oli tihti
äravahetamiseni sarnane, sama, üle võetud.
1934 ajalehti hakati sulgema. Vabariigi lõpuaastail -48, -49 igas maakonnakeskuses üks leht, enamasti
1x nädalas.
1938. a Trükiseadus (II trükiseadus, I ’23) ja Informatsiooni Keskus
Uut seadust oli vaja, sest 1923 seadus lähtus väga demokraatlikust põhiseadusest, mis keelas
igasuguse tsensuuri ja seisis sõnavabaduse jne eest