Eesti 18.sajandil ja 19.sajandi esimesel poolel
Täiskogu valis valla volikogu, mis valiti 3 aastaks, seal 4-24 liiget, seal
samuti pooleks peremehed ja maata mehed. Volikogu lahendaski igast küsimusi. Selle
liikmete seas oli ka vallavanem, kes pidi olema kindlalt peremees. Liikmeks olek oli auasi,
palka ei saanud. Küll aga oli vallal ka palgalisi ametimehi, keda vallavolikogu palkas, ntks
koolmeister, vallakirjutaja (sekretär, raamatupidaja), vallakasakas (käskjalg, vallakohtu
teener). Igal vallal oli vaja ka vallamaja ja vallalaegast (eelarve).
1874.a sõjaväereform teenistusaega lühendati 6 aasta peale 25 asemel. Mida rohkem
haridust, seda lühem teenistusaeg, 6 aastat olid lollid.
Kultuur 19.saj I poolel
Oluline oli Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. Selle esimeseks rektoriks sai G.Fr. Parrot, ta
sai hästi läbi toonase tsaari Aleksander I-ga, see tähendas, et ülikool sai väga laialdase
autonoomia, allus vaid Peterburi haridusministeeriumile. Ülikoolile eraldati päris suured
annaabi.ee 
