R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“
koolitada. 1839.a.loodi köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminar ehk Cimze seminar. 1849
kolis kool üle Valka ning eestlastest õpilaste arv suurenes tunduvalt. Esimese laulupeo ajaks
oli Valga seminarist tulnud juba 40-50 eestlast, seega oli 1860.-ndail ligi kolmandik eesti
kihelkonnakoolidest varustatud erialaselt ettevalmistatud pedagoogidega. Need kihelkonnad
asusid Tartu-, Võru- ja Viljandimaal. Põhja-Eestis oli vallakoolmeistrite seminar Märjamaal.
Kooli õpilastest loodi meeskoor, kes tutvustas mitmehäälset koorilaulu ümberkaudsetes
kihelkondades.
Esimesed laulu- ja pasunakoorid, mis tekkisid kirikute juures või koolide baasil, allusid
pastorile. See aga jättis koorile kitsad tegevuspiirid ja takistas ilmaliku repertuaari
omandamist. Sellest tulenebki 1860.-ndate tendents koguduse laulukooride muutmine
lauluseltsideks, kellel oleks oma põhikiri ja vähem sõltuvust kirikust ja pastorist. Lauluga