Pärisorjast saab pärisperemees
võimaluse talupojale maad rentida ja müüa. Uus seadus soodustas üleminekud raharendile. Eestimaal
võeti see kasutusele 1856.a. Ja Saaremaal 1865.a. Järelikult talupojad olid juba seere võimaluse saanud
algatada oma täiuslik elu,mis iga aastaga aina paremaks läks.
19. sajandi alguseni oli mõisa halduspiirkonnad, ning hiljem hakkasid mõisa kõrvale kujunema
vallakogukond, mis oli talurahva seaduse omavalitsus. Sellega kaasnes vallakohus. Vallakohud olid
Eestimaal kuni 1817. aastani ning see hakkati nimetama Liivimaa kubermangu poolt
kogukonnakohtudeks, Eestimaal taastati see alles 1866.a. Vallakogukonna juhiks sai Eestimaal
talupoegade seast talitaja koos abimeestega, Liivimaal aga kaks vöörmündrit, ametitesse määras
mõisnik. Järelikult juba 19. sajandi algusel said talupojad oma häält anda valitsusele.
19.sajandil said talupojad endale piiratud liikumisevabaduse, selleks pidi olema talupojal pass.
1863