Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162)
Üks oli
mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada.
Pärisorjus siiski säilis nende seadustega.
Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819.
See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühistamist. Kadus näiteks pärandusõigus. Pärisorjusest
vabastati ilma maata. Kõik koormised ja teotööd säilisid, lihtsalt nüüd olid nad rendiks.
Vallakogukonna kujunemine, sai alguse 19. sajandi esimestest seadustest. Tähtsaimaks
ülesandeks sai vallakohtunikuks olemine.
Magasiaidad kohad, kuhu sügisel koguti vili. Iga talu pidi andma teatud osa viljast
magasiaita. Oli nö. viljapank. Kui mõnel jäi näiteks puudu või oli vähe viljakas aasta, siis
saadi sealt võtta.
Vallakogukonna ülesanne oli ka teede ja sildade korrashoid.
Mõju talupoegadele hakati rajama rohkem koole, kuna nähti, et sellest on kasu ja inimesed
tahavad õppida.
Vaestemajade ehitamine 19. sajandil
Talitaja Eestimaa kubermangu vallaametnik
annaabi.ee 
