Eesti XX sajandi algul
liikmed jäid erapooletuteks. Riigistamisele kuulus kogu mõisamaa, sõltumata, kas nad
kuulusid baltisakslastele või eestlastele. Kirikumõisad jäid osaliselt püsima. Talusid
keegi ei puutunud. Kokkuriigistati 2,4 miljonit hektarit. Asundustalu suurus on 16,4
hektorit (Ostutalud olid üle 30, 50, 100 hektari). Asundustalud anti rendile, ei müüdud
päriseks. Maareformi läbiviimiseks kaasati kohalikud omavalitsused. Need, kes
soovisid saada maad pidid esitama oma tahtmise vallakogule. Esimesed, kes said
maad olid I MS väljapaistnud sõjaväelased (2000 meest said tasuta maavaldused
riigipoolt). II järjekorras olid Vabadussõjas invaliidistunud mehed ja langenud meeste
pered. III järgulised, teised maa soovijad.
Maaseaduse täiendamine maa päriseks ostmine, tasude maksmine,
popsiseadus, uusasundustegevus; maareformi elluviimine ja selle tagajärjed:
Kõik asundustalud olid antud põlisrendile, kuid see ei vastanud asunike taotlustele