1816/1817/1819 Eesti-/Kure-/Liivimaal kaotati pärisorjus. Eestimaal said talupojad endale ka perekonnanimed. 1849/1856 Liivi-/Eestimaal võeti vastu teine talurahvaseadus. Mindi üle teotöölt raharendile ja talupoegadele müüdi talusid päriseks. 8.Vallakogukond mõiste sisu ja vallakogukonna ülesanded Pärast esimest talurahvaseadust hakkas pärisorjuse kaotamisega mõisate ümber kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus, mida hakati nimetama vallakogukondadeks. Selle ülesanneteks sai talupoegade omavaheliste tülide lahendamine, jälgida, et kõik oma koormiseid täidaksid ja see said ka määrata väiksemaid karistusi. 9. Väljarändamisliikumine ja usuvahetusliikumine miks ja mida need endast kujutasid? Miks: 1840. aastal tabas Eesti- ja Liivimaad näljahäda ja viljaikaldus. Levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse kõigile soovijatele tasuta maad. Tõusis usk keisrisse ja kümned tuhanded inimesed pöördusid keisri usku
Pärit on Itaaliast, teenis sõjaväelasena Vahemere regioonis. Napoleoni sõdade käigus astus Vene teenistusse. Talupojad omandasid senisest ulatuslikuma õiguse ja teo võime. Talupojad kuulutati õigussuhete objektiks, kuid varem on talupojad olnud juba õigussuhtes (Abiellumine). Talupojad said maa ostmise õiguse. Mõisnikud ei olnud maa müümisest huvitatud ning turul polnud maad müügiks. Kui talupojad said vabaks siis moodustati talupoegade omavalitsused, mida kutsuti vallakogukondadeks. Talupoegade vabaks laskmine 1831 (Liivimaal 1826). Talupoegade vabastamine pani aluse uuele agraalkorrale. Perekonnanimed: Talupojad said vabaks ning nad pidid saama perekonna nimed ehk liignimed. Eestimaal jõutakse 1835. aastal perekonna nimede panemiseni. Inimene sai omale nime erinevalt viisi, põhilisteks otsustajateks oli kohalik mõisnik ja pastor. Kui talupoeg ei saanud mõisnikuga läbi siis talle pandi halb perekonna nimi.
annaabi.ee 
