Vallareform (1866) ja valla juhtimine 19.saj keskpaigaks oli aadli kontrolli all olev kogukondlik omavalitsus enda ammendanud ja tekitas ka talupoegade seas rahulolematust. 1865.a tegi keskvalitsus rüütelkondadele ettepaneku koostada uus vallakogukonna seadus. Uus seadus võeti vastu 1866 aastal. Vallarefromi olulisemaks tagajärjeeks oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused. Vallakogu moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallanvanemast ja tema abilistest, vallakohtust. Selline kogukondlik omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisel. Valla täiskogus olid kõik päris-ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeeste esindajatest, kes valisid volikogu. Valla tähtsaimaks meheks oli vallavanem, kes
(Taavi Rõivas) 3. Kuidas on üles ehitatud Eesti kohtusüsteem? Milliseid isikuid me võime kohtusaalis näha? Kohtunik Kaitsja Süüdistatav Tunnistajad Kannatanu Vandekohtunik Sekretär Kaasistuja (kuulub kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu lisaks kohtunikule, valitakse ametisse 5ks aastaks linna/vallakogu poole, kus asub kohus) Advokaat (ehk kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine) Prokurör (süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest) Hageja (osapool, kes esitas kohtule avalduse), Kostja (peab kostma, vastama hageja pretensioonile) Mida tähendab süütuse presumptsioon? Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei
II TASAND Kui kohalik nõukogu saab kontrollida kohaliku valitsuse tegevust. Eestis on autonoomne mudel, kuid üle võtnud integratsiooni mudeli ülemise osa. Maavanematel Eestis suur võim. III TASAND Kui kohalik võim on aruandev (Maakogu Eestis praegu ei ole) see on suur autonoomia kohalikul tasandil. IV TASAND (Vallakogu valik) vallavolikogu annab määrusi välja. V TASAND Iseseisev eelarve. VI TASAND Pädevuse piiritlemine selgelt, valdkonniti nagu autonoomse tüübi korral. Eesti kohalike omavalitsuste reform toimus ideoloogilises kontekstis. USA süsteem on üks liberaalse- maid kohalik omavalitsus ei moodustata ainult territoriaalsetel alustel vaid valdkondade alusel. Erinevate teenuste teeninduspiirkonnad on erineva mahuga. Nt kõrgharidust ei saa anda maakonna alla