"vallakirjutajale" - 1 õppematerjal

Eesti traditsiooniline rahvakultuur

vallamaaks. Vallamaja suurus olenes valla suurusest ja jõukusest. Vanemad vallamajad olid palkehitised. Hoones asusid vallakohtu tööruumid ja arestikamber. Uuemates ja suuremates vallamajades olid tavaliselt ühes otsas vallakohtu tööruumid: kohtutuba, ooteruum, kantselei, vahel ka eraldi otsusetuba, 1-2 arestikambrit, vallakasaka (käskjala) tuba (pliidiga või eraldi köögiga) ja suur esik. Maja teises otsas asus tavaliselt prii korter vallakirjutajale, koosnes 2-3 toast, köögist, esikust, sahvrist ja majaalusest keldrist. 19.sajandi lõpus hakati ehitama üsna esinduslikke vallamaju, sageli olid need kivihooned, mille kelp- või viilkatus kaeti kividega. Tartu- ja Viljandimaal ehitati rohkesti tellistest vallamaju. Ka hoone sisemusele püüti anda esinduslik välimus, seinad krohviti, põrandad ja laet tehti laudadest. Seltsimajad Rohked seltsid, mis 19