Keskaeg
Tartu, Rakvere. Põhitegevus jutlustamine,rahva vaimulik hooldamine->avarad kirikud,et linnarahvas mahuks
jum.teenistustel osalema. Dom nõudsis liikmetelt kohaliku keele oskamist, panid suurt rõhku
haridusele.Kerjusm.ordutel polnud suuri maavaldusi, elasid kogutud annetustest, avatud eelkõige linlastele. Nende
hulgas tõenäoliselt hulga eestlasi.naiskloostrid keskajal olid naised isa või abikaasa eestkoste all, leseks või
vallaiseks jäänud võis olla kloostrisseastumine ainuke väärikas väljapääes, seega naisklooster vajalik
hooldusasutus. Nunnaks võis saada ka isikliku kutsumuse ajel. Tsisterlaste naisklooster Tln, Tartus, Lihulas,
frantsisklastel Tartus. 15.saj algul Tln kaupmeeste eestvõttel Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster..