Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Ent sellise reformi mõttekuses
on põhjust tõsiselt kahelda. Häda on selles, et väikevaldu pole tihti kellegagi ühendada. Mõned neist on
väikesaared (Ruhnu, Piirissaar jt.), mitmed asuvad metsade ja soode taga. Väikevaldade rahval on hoopis
omamoodi mured, mida suurvalla rahvas hästi ei mõista. Ka jääks väikevald pärast ühendamist liiga
kaugele uue valla keskusest. Nii jääb ühendamise otstarbekus kohalikul rahval tihti mõistmata. Ning
ühendatud valladki oleksid enamasti liiga väikesed ja elujõuetud.
Meie Põhjala naabrite kogemus näitab, et elujõuline omavalitsusüksus peaks omama vähemalt
paarkümmendtuhat elanikku. Olemasolevate valdade liitmisel me selle suuruseni ei jõua. Küll on nõutav
elanike arv olemas peaaegu kõigil maakondadel.
Sellest lähtudes oleks otstarbekam muuta Eesti põhiliseks omavalitsusüksuseks maakonnad.