ärkamisaeg
ja tema abilistest ning vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik päris ja
rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu,
kuhu võis kuuluda vastavalt elanike arvule 3-24 liiget. Valla tähtsaim ametimees oli
vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast. Vallavanem koos abilistega moodustas
vallavalitsuse, kes palkas endale abiks mitmesuguseid ametimehi: vallakirjutaja,
rõugetepanija, koolmeistrid valladekoolidesse, magasiaidamehe. Vallateenustjakas võidi
palgata ka käskjalgu, parvemehi, ämmaemandaid ja teisi.
Majandus ja linnad
Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine
19.saj. algul oli eesti külas põhiline majandusüksus endiselt mõis. Mõisamajanduse
edenemise aluseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekualikkas oli aga viinaköökides
teraviljast põletatud viin. Suure osa viinatoodangust ostis ära vene kroonu, ülejäänu
realiseeriti arvukates maakõrtsides