Fjodor Dostojevski elu ja looming
50ndad
1850-54 Omski vanglas.
1854-59 semipalatinskis asumisel
1856- teenib sõjaväes ohvitserina
1859- naaseb Peterburgi.
Usk revolutsioonisse on lõplikult kadunud, ta on asunud kristliku moraali positsioonidele
inimkonda võib päästa vaid puhas headus, täielik andeksand, valmidus end teiste heaks
ohverdada.
60ndad
1861 ,,alandatud ja solvatud"
sunnitööaegsed mälestused,
novaatorlik kujutuslaad uudseim tegelane on vürst valkovski, inimene, kelle elukreedoks on
ideetus, igasuguste ideaalide puudumine."Vajab vaid kuulsust, head toitu, naisi, hotelli."
1861-62 ,,Märkmeid surnud majast" pildid sunnitöövanglast
,,Surnud maja" vabaduse matmise koht.
Iga inimene vajab eneseväljenduse võimalust. Kui seda piiratakse, kogub ta kõik pinged
endasse ja ühel hetkel on sunnitud piirini jõudes selle välja elama. Mida andekam inimene,
seda suurem eneseväljendusvajadus.
,,Sunnitöövanglas on andekam osa venemaast"
annaabi.ee 
