Vabadussõda
Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA andis
Eestile eeskätt humanitaarabi. 23. detsembril nimetati Johan Laidoner Eesti
Vabariigi Sõjavägede Ülemjuhatajaks ning algas vaenlase seljataguses väeosade loomine ja
korraldamine. Tema energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919.
aasta veebruariks juba 30 000. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing. Pajus oli
Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Kui paju lahing oli võidetud, liiguti edasi Valkka,
kus asus oluline radteesõlm. 24. veebruariks oli vaenlane Eesti piiridest välja aetud.
Vastupealetungi käigus said Eesti väed saagiks üle 40 suurtüki.
Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti
rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti
säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes
suunas: Narva-Petrogadi, Petseri-Pihkva, Põhja-Läti