Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos
..“, kus metsatukas rahulikult karjatuvad loomad on nagu lapilises
peiterüüs: neile langevad päikesest valgustatud puulehtede varjud.
Mustvalge filmilindi toonisuhteid kasutab Luts ka kaadrisisese värvidramaturgia
saavutamiseks. Veel üks võte Põhjarannikust: kaugusesse ulatuv metsaga kaetud kaldajoon ja
loiult lainetav meri. Esiplaanil jäme kasetüvi. Selle mustade tähnidega hele koor annab
otsekui juhttooni lehtpuumetsa kokkusulavale tumedusele ja merepinna valkjale helgile.
Theodor Lutsu üheks tugevaks küljeks on olnud ka inimhulga liikumise ja tegutsemise
näitamine. Mõnikord ta otsekui vermib inimesed ümbritsevasse keskkonda, saavutades niiviisi
üllatava kaadrisisese plastilisuse. Selle kinnituseks on ristikäik Petseri kloostris filmist „Kas
tunned maad...“. Mööda kloostrit ümbritsevaid liivakünkaid keerleb ja valgub loogeldes alla
ristikäik. Kantakse kirikulippe, pühapilte, ikoone. Operaator on seda peatumatult vonklevat