EESTI AJALUGU
Pärnu ja Narva kui transiidisadamad. Vana-Liivimaa olulisimaks kaubanduskeskuseks oli
siiski Riia linn. Linnadest eksporditi peamiselt vilja ja lina, vahendati Venemaalt tulnud
kaupu ning imporditi luksuskaupu ja soola. Linnas oli tähtis koht ka käsitöölistel.
Kaupmehed olid koondunud gildidesse, käsitöölised vastavalt tegevusalale tsunftidesse.
Tsunftikorraldus säilis eesti linnades kuni 19. sajandini.
· Rahvastik ja seisused
Valkdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes
rahvast veel ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt mitmeks erinevaks hõimuks.
Keskaegsetes allikates on eestlasi ja teisi talupojaseisusest inimesi, kes polnud just
otseselt saksa päritolu, tavaliselt nimetatud undeutschideks[1] (mittesakslasteks). Eestlased
olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõenäoliselt
enamuse.
annaabi.ee 
