Suured relatiivsusefektid meile inimestele silma ei jää, sest meil puuduvad hiidmassid ja hiidkiirused, aga meie ümber on need efektid täiesti olemas. Näiteks heli puhul.Kui pargis kostub tüütu muusika võib alati eemale astuda ja see jääb kaugenedes vaiksemaks.Mitte muusika ise pole vaibunud, vaid kuulaja on heliallikast kaugenenud.Vaevu edasi nihkuvale teole võiks ju tunduda uskumatu, et üks ja sama kõlar võib tekitada kahe erineva valjususega helisid. Aegruumi on aimekirjanduses võrreldud millegi tasase, kuid venivaga.Näiteks madratsi või raamile pandud kummilehega.Lebagu sellel raske ümarik ese, näiteks raudkuul, mis venitab kummilehte lohu.Samalaadne on hiidkeha näiteks Päikese mõju aegruumile.Kui veeretada pisikest kuulikest mööda kummilehte, jookseb see alul mööda sirgjoont, nagu Newtoni seaduste järgi kohane.Kuid lähenedes suure kuuli tekitatud
õpetamisel. Ülejäänud ei osanud küsimusele kas Te vajate praeguses töös lisateadmisi kuulmispuudega laste õpetamisel midagi vastata. Õpetaja arvamuste kohaselt vajavad nad lisateadmisi nii metoodikast (20%) kui ka sellest, kuidas ja mille alusel hinnata kuulmispuudega lapse edasijõudlust (37%). Bogomolova jõudis oma töös järelduseni, et 83%-l uuritud tavakooli õpetajal olid olemas teadmised sellest, kui kaugelt kuuleb nende klassis õppiv kuulmispuudega laps normaalse valjususega kõnet aparaadiga ja ilma. Samas uurimuses uuriti ka kaasõpilaste teadmisi kuulmispuudest. Näiteks leidis 74% vastanuist, et kuulmispuue ei takista sõprade leidmist. Lisaks uuriti kuulmislangusega õpilastelt endilt, missugune on klassikaaslaste suhtumine temasse. Peamiselt tundsid kuulmislangusega õpilased, et neisse suhtutakse positiivselt (60-89%). Mõned üksikud lapsed (11%) vastasid, et temasse suhtutakse vaenulikkusega
annaabi.ee 
