Downi Sündroom
Nendevahelist liigest nimetatakse atlantoaksiaalliigeseks. Praeguseks on
kindlaks tehtud, et mingil osal Downi sündroomiga lastest ja taiskasvanutest on selle liigese
liikuvus normaalsest suurem. Seda probleemi tuntakse atlantoaksiaalse ebastabiilsusena.
Atlantoaksiaalne ebastabiilsus on oluline üksnes seetõttu, et selle tagajarjeks voib olla kahe
kaelalüli nihestus (subluksatsioon). Õnneks esineb seda küllaltki harva. Nihestus tekib harilikult
järk-järgult ja selle valjakujunemiseks kulub kuid või aastaid. Pole siiski välistatud ka selle kiire
ja ootamatu tekkimine. Nihestuse tekkimise võimalust võib suurendada kaela liigne pööramine
suvalises suunas.
On oluline teada, et atlantoaksiaalliigese lõtvus ei ole otseselt seotud teiste liigeste lõtvusega
ning seda probleemi esineb ka neil lastel, kelle muud liigesed ei ole eriti liikuvad. Minevikus
arvati, et atlantoaksiaalse ebastabiilsuse varase avastamise kõige usaldusväärsemaks vahendiks
on kaela röntgenipilt
annaabi.ee 
