ELi valitsemine
tingimata ühiste institutsioonide olemasolu; piisab ühistest väärtustest ning vastastikkusest
usaldusest.
II. Teooriad, mis rõhutavad rahvusriikide valitsuste keskset rolli ning näevad EL-is eelkõige
rahvusvahelist organisatsiooni
Valitsustevahelised teooriad (intergovernmental approaches) kerkisid esiplaanile 1960.
aastatel perioodil, mida iseloomustas integratsiooni aeglustumine, natsionalistlike
meeleolude tugevnemine ning suveräänsuse tähtsustamine. Valitustevaheline lähenemine on
kasvanud välja sellistest suurtest rahvusvaheliste suhete koolkondadest nagu realism ja
neorealism. Realistliku nägemuse kohaselt domineerivad rahvusvahelistes suhetes riikide
rahvuslikud huvid ning julgeolekukaalutlused, mitte ühtekuuluvustunne. Koostöö osutub
raskeks, kuna riigid ei usalda üksteist. Riigid on valmis koostööks üksnes äärmise vajaduse
sunnil (väline oht), mitte aga ühiste huvide kattumise tulemusena. Euroopa ühendamise