Nibelungide laul
Ta nimel kasvüõi elu eks mehed panustand.
Üksainus iluilming - nii oligi ta just.
Ta voorused veel tõstsid ka kogu naissoo ülevust.
Kolm kuningat ta ihu ja au eest seisid head -
üks - Gunther, teine - Gernot, ah, uhked uljaspead,
ja Giselher, neist noorim, mees parem paremaist.
Need olid tema vennad. Nad hoidsid igati noort naist.
Suursugused nad olid ja loomult leebed, head,
jõujaksult kordumatud ning valituimad pead.
Burgundias see sündis, nii hüüti nende maad.
Kord hiljem Etzelburgis veel imeasju tegid nad.
Ja Wormsis Reini ääres nood vürstid elasid,
seal kestsid kiidukõned, lood, laulud helasid,
maa uhkeist rüütleist kaaskond neid saatis eluteel.
Nad haledasti hauda viis kahe naise tülimeel.
Maa kuningannaks oli siis Ute, nende ema.
Ja kadund isa Dankrat, kes pärust valitsema
nad surres oli jätnud, see olnud võimas mees,
annaabi.ee 
