Põhjasõjad pärisorjuse kaotamiseni
väljasuremispiiril. Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv 150 000 inimest. Ellu jäi rahva noorem ja
elujõulisem osa, aastasaja lõpuks oli rahvaarv üle poole miljoni, mis sai võimalikuks tänu
soodsaile majandusoludele, suuremate epiteemiate puudumisele ja suhtelisele rahuajale.
Balti provintsid olid Venemaale tähtsad, kuna nendest sõltus uue pealinna Peterburi
julgeolek, st koondati siia arvukas väekontigent, mille ülalpidamine kuulus valitsuswe ja
kohalike võimude esmaste ül hulka.
Eesti-Saaremaa rüütelkonna omavalitsus kinnitati ja Liivimaa oma taastati. Baltisaksa aadli
eesõiguste kinnitamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad-aadlimatriklid.
Rüütelkondade täiskogu-maapäev käis koos iga 3 aasta järel. Seal valiti omavalitsus-,kohtu-
ja politseiasutuste ametimehed, arutati kubermangu asju, keskvõimude ettepanekuid jne.
Kõigi Balti rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike
annaabi.ee 
