otsustusõigust. Et võim oleks tõeliselt suveräänne ehk absoluutne, peaks see tema arvates olema alamate või Jumala poolt igaveseks ajaks antud, sest muidu ei allu alamad valitsejale, vaid tegelikult iseendale, olles pärast määratud aja lõppu vabad ükskõik mida edasi tegema. Võimu jagamist huvigruppide vahel pidas ta aga absurdseks, riigi arengut pärssivaks ja isegi hukatuslikuks; ta väitis, et just see oli Prantsusmaa viinud ususõdadesse. Kolmest valitsusvormist tõhusaimaks pidas Bodin monarhiat. Seejuures eristas ta selgelt absoluutset monarhiat ja türanniat. Viimast pidas ta väga ebasoovitavaks valitsusvormiks. Ta arvas, et kui valitseja töötab oma parima äranägemise järgi riigi hüvanguks, on tulemused kogu ühiskonna jaoks ideaalsed. Bodin uskus, et monarh ei peaks andma vastust mitte kellegi teise kui vaid enda ja Jumala ees ning enam ei tähendanud viimane neist kirikule kuuletumist, kuna
(NE 1996:99) · Õiglus on teistele suunatud hüve 16 ,,Õiglus on suunatud teisele teeb teoks selle, mis toob teisele kasu, kas valitsejale või kaaslasele. Kõige pahelisem inimene on siis see, kes oma rikutud loomust enda ja lähedaste suhtes kasutab, parim inimene ei kasuta loomutäiust aga mitte enda,. Vaid teiste suhtes." (NE 1996:100) · Õiglus sõltub valitsusvormist (riigikorrast) NE. 5.7 "Need asjad, mis on õiglased kokkuleppe ja kasulikkuse järgi, on nagu üldisteks mõõtudeks. Veini ja viljamõõdud pole ju igal pool võrdsed, vaid on suuremad hulgi ostes ja väiksemad jaemüügil. Samuti pole igal pool ühtmoodi ka asjad, mida ei peeta loomulikuks, vaid inimlikuks õigluseks, kuna ka riigikorraldused on erinevad, kuigi igal pool on ainult üks, mis on loomult parim."
annaabi.ee 
