Eesti iseseisvumine
puuduseks põllumajanduses olid väikesed talud.
1920.aastate teisel poolel likvideeriti mittesobivad suurettevõtted, rohkem pöörati
tähelepanu kodumaise tooraine kasutamisele. Nii kujunes välja põlevkivil põhinev
kütuse- ja keemiatööstus.
1.jaanuarist 1928 hakkas kehtima uus rahaühik kroon, mis vahetas välja senise
marga.
Valitsemine 1920.aastail.
Ükski erakond ei suutnud saavutada Riigikogus enamust ja seetõttu olid
moodustatud valitsused koalitsioonivalitsused. See tingis valitsusvahetusi, keskmine
valitsuse eluiga oli 11 kuud. Tihti olid valitsusvahetused tingitud erakondlikest
huvidest ja see tekitas rahva seas meelepaha.
Ohtu riigile kujutasid Nõukogude Liidu poolt toetatud kommunistid, kes kasutades
populaarsuse võitmiseks ära majandusraskusi, kutsusid üles kehtivat riigikorda
kukutama. 1924. aasta 1. detsembril tegid kommunistid ebaõnnestunud
võimuhaaramiskatse. Mäss aga kujunes kommunitide jaoks hävitavaks, nende
populaarsus rahva seas langes pea olematuks