liikumist Reini jõel (Central Commission for the Navigation of the Rhine) ning mis tegutseb tänapäevani. Koos kasvuga 19.sajandi viimasel poolel kasvas hoogsalt ka valitsustevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonide arv. 20. sajandilkasvas nende arv samuti väga kiiresti ning tänapäeval eksisteerib umbes 400 valitsustevahelist organisatsiooni. Ühinenud rahvaste organisatsioon (ÜRO) 20 sajandi algul üritati saavutada rahvusvahelise koostööga valitsustevahelistes organisatsioonides rahu tagamine maailmas. Sellisel eesmärgil loodi Rahvasteliit. Rahvasteliit ei suutnud sõjalisi konflikte ära hoida. Põhjuseks loetakse väikest liikmete arvu ja suurriikide mitteliikmeksolekut. ÜRO peaeesmärk on garanteerida rahu kogu maailmas ja parandada kõikjal majanduslikku arengut. ÜRO põhikiri näeb ette jõu kasutamise keelu rahvusvahelises suhtlemises. Vastavalt ÜRO põhikirjale on ÜRO eesmärkideks: ·rahu ja julgeoleku tagamine maailmas;
vaid näevad nimetatud valdkondade piire hägustatuna Rangelt lähtudes Malanczuk siiski defineerib eraõigust kui valikut, millise riigi (juba olemasolevat) õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Ja avalikku õigust kui riikidevahelist õigust (mille põhimõtted võivad kohalduda eraõiguslikele suhetele). Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Juba 20.saj algul üritati saavutada rahvusvahelise koostööga valitsustevahelistes organisatsioonides rahu tagamine maailmas. Sellisel eesmärgil loodi Rahvasteliit. Vaatamata oma eesmärkidele ei suutnud Rahvasteliit sõjalisi konflikte ära hoida. Rahvasteliitu võib pidada ÜRO eelkäijaks, kuigi ÜRO pole Rahvasteliidu õigusjärglane. Lõplikult töötati ÜRO põhikiri koos selle juurde kuuluva Rahvusvahelise Kohtu statuudiga välja San Francisco konverentsil kevadel 1945. Põhikirjale allakirjutamine toimus 26.juunil 1945 ning see jõustus 24.oktoobril 1945
annaabi.ee 
