Charles I
kaubanduslepinguid teiste riikidega. Et kroonilist rahapuudust leevendada, alustas
Charles ka laevaraha kogumist, mis pidi minema laevastiku uuendamiseks. Tegelikult
läks raha teistele projektidele. See maks pidi olema erakorraline, aga muutus
igapäevaseks ning pälvis ägedat kriitikat, eriti endiste parlamendiliikmete seas.
Inglismaa arenes küll majanduslikult ja ühiskondlikult, kuid riigijuhtimises oli siiski
vigu, sest kuningavõim võis reguleerida vaid kõrgemat valitsustasandit, lokaaltasand
jäi küllaltki omapead, ning riigivõlad pigem kasvasid kui vähenesid.
Sellel perioodil olid kuninga lähimateks abilisteks mitmed aadlikest sõjamehed,
aga ka vaimulikud. Just usuküsimused muutusidki 1630. aastatel üha teravamateks,
paavstivõim püüdis Charlesi kui küllaltki tolerantsete usuvaadete ja katoliiklusele
veidi sümpatiseerivat meest enda poolele võita, teisalt aga tõstsid Inglismaal ja
Sotimaal pead radikaalsed puritaanlikud voolud