Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
johtub ka biomitmekesisuse valdkonna rahaline kitsikus, mis otseselt seotud sellega, et
bioloogiline mitmekesisus ning selle kaitse ja säästlik kasutamine ei ole otsustajate jaoks
prioriteet. Looduskaitse rahastamine riigieelarvest siiski absoluutarvudes aasta-aastalt
suureneb, kuid see pole piisav, et katta kõiki konventsioonist tulenevaid kohustusi.
Praktilises kohustuste täitmise võtmes tähendab see, et puudus on kvalifitseeritud ja
vajalike kogemustega töötajatest, eriti neis valitsussektorites, kus biomitmekesisus pole
põhitegevus.
Kuna bioloogilise mitmekesisuse kaitse on riiklike haldusorganite jaoks suhteliselt
spetsiifiline teema, puudub enamiku haldusasutuste töötajatel vastav koolitus, samuti
suunduvad kvalifitseeritud töötajad pigem tööle erasektorisse, kus on kõrgemad palgad.
Soovida jätab ka eri sektorite ja asutuste vaheline koostöö ning isegi asutustesisene
koostöö, näiteks ei tee eri ministeeriumid piisavalt koostööd (Bioloogilise mitmekesisuse
annaabi.ee 
