DEMOKRAATLIK VALITSEMINE
Seadus sätestab üldised põhimõtted. Seadustest lähtuvad
nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid: määrused, korraldused, otsused,
juhendid ja eeskirjad.
SKEEM VÕI TABEL ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA
ÕIGUSAKTID VÕTAB VASTUÕIGUSAKTIDE LIIGID
Rahvusvahelised organisatsioonidRahvusvahelised õigusaktid, mis ratifitseeritud Riigikogus
(konventsioonid ja lepingud)EV kodanikudPõhiseadusEV RiigikoguSeadusedEV President
EV valitsus
Volikogu
Linna/valla valitsusSeadlused, määrused,
Korraldused, otsused,
Käskkirjad, juhendid,
eeskirjad
Seadused peavad olema omavahel kooskõlas. Iga uue seaduse vastuvõtmisel tuleb arvestada,
et see ei läheks vastuollu kõrgema õigusaktiga, eelkõige põhiseadusega. Vastuolu korral tuleb
muuta alamaid õigusakte.
Määrus ehk õigustloov akt ehk üldakt on õigusakt, mille annab välja valitsus või volikogu
erinevate juhtude reguleerimiseks. Lisaks võivad volikogu ja valitsus vastu võtta üksikakte,