Eesti uusima aja ajalugu
Rahvast
hämmastas, et neid ei süüdistatud riigipöörde ettevalmistamises. Kehtiva seadusandluse järgi võis määrata maksimaalselt 3 aastase
vangistuse - tegelikult kohtuotsused olid märksa leebemad - maksimaalne karitus 12 kuud vangistust tingimusi. Mitte kellegile ei
määratud reaalset vangistust. Taasalustasid vabadusõjalased aktiivselt tegevust - taastasid organisatsioonid Tallinnas ja Tartus.
Pidas läbirääkimis nt Jaan Tõnissoniga, aga ka valitsusringkondadega, püüdes selgitada valitsuse tulevikunägemusi. Valitsus ei
olnud koostööst nendega huvitatud. Vabadussõjalased otsustasid üksinda tegutsemise kasuks - esitasid järjekorda põhiseaduse
muutmise eelnõu - eesmärgiks tagasipöördumine riigipöörde eelsesse aega, tulevaste riigipöörete vältimine ja olemasoleva
valitsuse tagandamine. Üleriigilist kaitseseisukorda tohib kehtestada ainult sõja puhul või üldmobilisatsiooni korral. Teiseks taheti