Mõisnikud pidid nüüd hakkama oma mõisa eest renti maksma riigile. Riigi sissetulekud kasvasid palju ja sellega paranes ka siinne haridus. Mõisnike hulgas tekitas reduktsioon suurt pahameelt Rootsi riigivõimu vastu ja paljud aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. 5.Reduktsiooni põhjused Kuningavõim oli nõrk ning ei suutnud aadlikke allutada keskvõimule ning aadlikud omandasid Eesti kui ka Liivimaal palju maid. Selline olukord kestis kuni Karl XI absoluutliku valitsusreformini. Ta alustas nende maade tagasi võtmist-reduktsiooni ning see laienes ka Eesti ja Liivimaale. Üks põhjustest oli riigi tulude suurendamise soov. 6.Rahvastiku olukord 17.saj keskpaik kuni 1721. 1620 aastateks oli rahvaarv kahanenud umbes 130000 inimeseni kuid peale sõja lõppu taastus rahvaarv kiiresti: 1965 oli see juba umbes 370000 inimest. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Peale vaenutegevust hakkas talurahva arv tõustma tänu
14. Rootsi riigivöim ja balti aadel Rootsi püüded allutada siinne aadel tugevamalt keskvöimule ei andnu d pikk aega tulemusi , sest kuingavöim oli nörk ning Rootsi riigi valitsemisel kasvas aristokraatia möju. Rootsi körgaadel, kes omandas nii Eesti-kui k a Liivimaal roheksti maid, oli samuti sakslased huvitatud balti aadli privileegide säilitamisest. Taoline olukord kestis kuningas Karl Xi absolutistliku valitsusreformini 1680.a. Reduktsioon alustas Karl Xi, erakätesse antud riigimaade tagasivötmine. 1680.a Rootsi riigipäeva otsusega laiendatu reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Reduktsiooni alla langes 4/5 maadest. Selle tulemusena kasvasid riigi sissetulekud. Sellega paranesid ka siinsed haridusolud. Reduktsioon tekitas möisnike hulgas äärist pahameelt Rootsi riigivöimu vastu. Ignoreerimine Rootsi kuningat. Juhiks töisis Patkul, kiusliku loomuga maanöunik
annaabi.ee 
