Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaad võeti tagasi. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest. Eestimaal oli vastav näitaja 54% ning Saaremaal 30%. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest
teiste mitteaadlike süüasju *Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendate Eestimaa Ülemmkohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks *Politseilisi ülesandeid täitsid adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes vastutasid avaliku korra tagamise eest ja tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Rootsi riigivõim ja balti aadel: *Karl XI Rootsi kuningas, kes viis läbi absolutistliku valitsusreformi 1680.aastal *Alustas reduktsiooni eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine *1680. aasta Rootsi riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale *Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid *Selles nähti nii majanduslike huvide kahjustamist kui ka kehtivate õiguste rikkumist *Andis sootuks vastupidise tulemuse: kuningas hakkas nüüd nõudma ka nn kaasatoodud mõisate tagasivõtmist
annaabi.ee 
