Otto von Bismarck
juhtivas Põhja-Saksamaa ülikoolis. Õigusteaduses ta silma ei paistnud, kuna see teda eriti
ei huvitanud.
1835. aastal sai Otto von Bismarcksit kaasistuja Kuninglikus Linnakohtus, seejärel
Berliini kohtupalatis. Neil päevil on ta kirjutanud oma sõpradele, et valitsemine ei saa
teda iial õnnelikuks teha ning et tal ei ole mingit tulevikuväljavaadet. 1836. aastal määrati
ta valitsuse konsultandiks maavalitsuse presiidiumi juurde Aachenis, aasta hiljem aga
Potsdami valitsuspresiidiumi referendiks. 1838. aastal läbis ta kohustusliku
üheaastasesõjaväeteenistuse kaardiväejäägrite juures, Greifswaldis. Samal ajal külastas ta
kursuseid 1815. aastal ellu kutsustud põllumajandusliku akadeemia juures Eldenas.
Aastal 1839 lahkus ta riigiteenistusest ning võttis üle isa Kniephofi mõisa valitseminse
Pommeris. Samal aastal suri ka tema ema. Aastal 1845 suri ka ta isa ning Otto von
Bismarck asus elama Schönhauseni mõisa.