"valitsuspoliitikaks" - 1 õppematerjal

Võrdleva Poliitika kodutööd

Täpselt samamoodi suurendab harudevahelist sõltuvust see, et ühiste eesmärkide elluviimiseks tuleb osata teha koostööd. (Gitelson jt, 1996, lk. 37) Vaadeldes seda, kuidas võim on kolme haru vahel jaotunud, saab näiteks ümber lükata üsna laialdaselt levinud müüdi justkui oleks USA president kõikvõimas. Nimelt, nagu ka eespool öeldud, kontrollib Kongress sageli presidendi tegevust ja sugugi mitte kõik presidendi soovid ei muutu automaatselt valitsuspoliitikaks. Eelkõige on presidendi poliitika kujundamise seisukohalt oluline, et ta oskaks panna teisi uskuma, et tema nõudmised on vajalikud nende endi huvides (Gitelson jt, 1996, lk. 249). Samuti ei saa president riikidevahelisi lepinguid võtta vastu üksinda, vaid selleks on vajalik Senati nõusolek. Ta saab küll määrata suursaadikuid, kohtunikke ja kõrgeid ametnikke, kuid Senat peab need kinnitama. Ka seaduseelnõusid saab vastu võtta vaid parlamendi enamuse nõusolekul. (Wilson, 1998, p. 327)