EESTI UUSAEG
kellega olid sõlmitud lepingud. Carl Schirren – baltisaksa ajaloolane, kes rõhutas
kapitulatsioonide tähtsust, 19.saj II poolel TÜs ajalooprofessor, uuris Vana-Liivimaa
perioodi ja 16.saj lagunemist, diskussioon Juri Samariniga: üksikasjalik arutelu
kapitulatsioonide olemuse üle.
Tnp-l käsitletakse kapitulatsioone kui valitsuslepingud – kahepoolsed lepingud, pole
võrdsed partnerid (kinnitav pool on eelisseisundis). 1795.a Poola jagamisel Kuramaa
läks Vene võimu alla sarnase valitsuslepinguga, kus Kuramaa aadel esitas oma
seisukohad ja Vene keskvõim oma seisukohad – toimus samamoodi alistumislepingu
teel. Soome 1808 võimuvahetus toimus samamoodi valitsuslepingu alusel.
Valitsuslepingu institutsioon oli Euroopas laialt levinud.
1710.a oli Vene poolel täielik sõjaline ülekaal, Rootsi poolelt olid üksikud väikesed
garnisonid. Miks oli Peeter I vaja sõlmida kapitulatsioone – miks kohalikud seisused
said kinnitada privileegid? – 1) Peeter I eesmärk oli Vene Impeeriumi